Taime kõrgus 80 cm, pikemate vartega õied, taim moodustab ilusad kollaste kroonlehtede ja pruunide keskustega õied ilma õietolmuta. Õitseb juunist septembrini. Kasutatakse lillepiiridesse istutamiseks ja lõikamiseks.
Agrotehnika.
Suurima dekoratiivse efekti saavutab päikesepaisteline koht ja piisavalt viljakas pinnas.
Külvamine toimub aprilli lõpus - mai alguses avatud maa peal, seemneid piserdatakse kergelt mullaga, hoides istutamisel 20-30 cm kaugust. Varasema õitsemise jaoks on võimalik seemikud külvata aprilli alguses pottidesse, kuna taimede siirdamine on halvasti talutav. Mullatemperatuuril + 18 + 25 °C ilmuvad seemikud 7.-14.
Eng.: Common Sunflower. Suom.: Auringonkukka. Sven.: Solros.
Soovitused kasvatamiseks: külvatakse kasvukohale hea drenaaþiga viljakasse mulda aprilli teisest dekaadist mai keskpaigani. Tõusmed ilmuvad 1-2 nädalaga. Tahab avatud kasvukohta, päikest. Hooldus seisneb mulla kobestamises, rohimises, harvendamises. Reageerib hästi kevadisele orgaanikaga või mineraalväetistega väetamisele. Kasvuajal väetatakse veel kaks korda. Päevalillel on kergelt torkiv vars ja lehed on tugevad nagu liivapaber. Ärge istutage teda põõsaste ja teiste kõrgete lillede vahele. Päevalill võib neid haavata. Nad on kenad lillepeenarde tagumises reas, madalad sordid esireas. Nad loovad kauni vaatepildi massiivina või elava hekina. Dekoratiivne päevalill on suurepärane lõikelill. Kasutage nende jaoks raskepõhjalist vaasi või asetage selle põhja natuke kruusa, et vaas ümber ei kukuks. Enne kui asetate lilli vaasi, muljuge või kuumutage varre otsi.
* Päevalill kuulub astrite perekonda, olles nende seas superstaariks.
Märganud päevalille õisiku liikumist koos päikesega, nimetasid indiaanlased teda maagiliste omadustega taimeks ja kasutasid religioossetel kombetalitlustel. Neile oli see taim toodud ligi kolm tuhat aastat tagasi. Indiaanlased kasutasid toiduks tooreid seemneid ja seemnejahust küpsetatud leiba. Euroopasse jõudis päevalill Mehhikost 16 saj. algul. Kaua kasvatati teda kui dekoratiivtaime ja palju aastaid hiljem avastati tema seemnete kasutamine toiduna. Saksamaal valmistati röstitud ja jahvatatud seemnetest kohvi surrogaati. Venemaale sattus päevalill 18 saj. 1829 aastal sai Sheremetjevi krahv D.S.Bokarev esimest korda päevalilleõli, mida kasutatakse margariini, laki, seebi, steariini, linoleumi ja vett mitteläbilaskvate kangaste valmistamisel. Õlikook, mis jääb järele õli pressimisest, on hea sööt loomadele. Peenestatud seemnetest tehakse halvaad.